Ludza suur sünagoog on Baltimaade vanim puidust sünagoog. Aastal 1800 rabi V. Altšuleri ajal ehitatud puumaja kaeti punaste tellistega. Kunagi linnas asunud seitsmest juudi palvemajast on Ludza suur sünagoog ainus, …
Kārsava linnas on avatud uus turismiobjekt – kultuuri ja ajaloo keskus Līču mājas. Kaasaegselt kujundatud näitus annab külastajale suurepärase ülevaate Kārsava ja selle ümbruskonna kultuuri ja ajaloo kõige olulisemate verstapostide …
1860. aastal, kui ehitati strateegiliselt tähtsat Peterburi-Varssavi raudteemagistraali, ehitati ka Kārsava raudteejaam. Selle ümber tekkis küla, kus on tänaseni säilinud mõned tolleaegsed puit- ja telliskivihooned, mida mujal Lätis ei leidu. …
Malnava mõisat on ajalooürikutes esmakordselt mainitud 1774. aastal. Klassitsistlikus stiilis hoonel esinevad ka baroksed elemendid. Suuruse poolest meenutab mõis pigem villat või häärberit. Mõisakompleks on rajatud sümmeetriliselt ümber peahoone ees …
Cibla küla keskuses asuv mõis on ainus linnuse tüüpi mõis Ida-Lätis. Eversmuiža mõisakompleksi dominandiks on 1680. aastal ehitatud klassitsistlikus stiilis härrastemaja (hiljem ümber ehitatud), teenijatemaja, väravahoone ning majandushooned, mis on …
Omapärane II maailmasõja ja nõukogude aja mälestiste kollektsioon, mida täiendab kaasahaarav jutt. Väljapanek avati 2004. aastal ja seda täiendatakse siiani. Varasemalt tunti Līdumnieki nurka (Cibla valla põhjapoolset nurka) rahvasuus nimega …
Riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis. Üks Latgale kõrgemaid ja suuremaid linnamägesid. Selle absoluutkõrgus on 143 m üle merepinna. Linnamägi asub Ludza jõe paremal kaldal, Eversmuiža vastas. aastal kirjeldas linnamäge E. Brastiņš. Selle …
Šalupinku poolsaarel asuvat Ķīši linnamäge võib pidada Ludza linna eellaseks. Tegemist on ümbruskonna vanima asustatud paigaga. Linnus rajati Suure Ludza järve kaldale looduslikule künkale, mille nõlvade kõrgus ulatub 14-16 meetrini. …
Krutsifiksid on Latgale maastiku lahutamatu osa ja omapärased kunstiteosed. Latgales hakati krutsifikse püstitama 18. sajandil. Nende rajamise traditsioon arenes kõige jõudsamalt 20. sajandi 1920.–1930. aastatel. Vanemad ristid, mis on säilinud …
Pärast seda, kui esimene puitkirik maha põles, ehitati 1761. aastal uus pühakoda dominiiklaste kloostrikirikuna. Seda poola barokkstiilis kirikut peetakse Läti üheks kauneimaks katoliku kirikuks. Tänapäeval nimetatakse Pasiena kirikut Aglona basiilika …
Piirkonna katoliikluse tugevdamiseks ehitasid poolakad 1687. aastal Liivimaa ordulossi eeslinnusesse esimese katoliku kiriku. 1738. aastal põlenud kiriku asemele ehitas kanoonik Abrickis tolleaegse Läti suurima ja kauneima puitkiriku. See oli väärikas …
Vene klassitsismi stiilis kirik asub täpselt vanalinna südames – Ludza tähtsamate tänavate ristumiskohas. 1883.aastal oli Lucyn’is (Ludza tolleaegne nimi) püsiv õigeusu kogudus, kuhu kuulus 496 inimest. Ajutine kirik asus piirkonna …
