Kārsava linnas on avatud uus turismiobjekt – kultuuri ja ajaloo keskus Līču mājas. Kaasaegselt kujundatud näitus annab külastajale suurepärase ülevaate Kārsava ja selle ümbruskonna kultuuri ja ajaloo kõige olulisemate verstapostide …
1860. aastal, kui ehitati strateegiliselt tähtsat Peterburi-Varssavi raudteemagistraali, ehitati ka Kārsava raudteejaam. Selle ümber tekkis küla, kus on tänaseni säilinud mõned tolleaegsed puit- ja telliskivihooned, mida mujal Lätis ei leidu. …
Malnava mõisat on ajalooürikutes esmakordselt mainitud 1774. aastal. Klassitsistlikus stiilis hoonel esinevad ka baroksed elemendid. Suuruse poolest meenutab mõis pigem villat või häärberit. Mõisakompleks on rajatud sümmeetriliselt ümber peahoone ees …
Cibla küla keskuses asuv mõis on ainus linnuse tüüpi mõis Ida-Lätis. Eversmuiža mõisakompleksi dominandiks on 1680. aastal ehitatud klassitsistlikus stiilis härrastemaja (hiljem ümber ehitatud), teenijatemaja, väravahoone ning majandushooned, mis on …
Omapärane eramuuseum, mille kollektsioon koosneb Cibla piirkonnas kogutud Teise maailmasõja aegsetest ja nõukogude perioodi esemetest. Samuti tutvustatakse Zabolotje mõisa ajalugu. 2004. aastal avatud ekspositsiooni täiendatakse pidevalt.
Riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis. Üks Latgale kõrgemaid ja suuremaid linnamägesid. Selle absoluutkõrgus on 143 m üle merepinna. Linnamägi asub Ludza jõe paremal kaldal, Eversmuiža vastas. aastal kirjeldas linnamäge E. Brastiņš. Selle …
Šalupinku poolsaarel asuvat Ķīši linnamäge võib pidada Ludza linna eellaseks. Tegemist on ümbruskonna vanima asustatud paigaga. Linnus rajati Suure Ludza järve kaldale looduslikule künkale, mille nõlvade kõrgus ulatub 14-16 meetrini. …
Krutsifiksid on Latgale maastiku lahutamatu osa ja omapärased kunstiteosed. Latgales hakati krutsifikse püstitama 18. sajandil. Nende rajamise traditsioon arenes kõige jõudsamalt 20. sajandi 1920.–1930. aastatel. Vanemad ristid, mis on säilinud …
Pärast seda, kui esimene puitkirik maha põles, ehitati 1761. aastal uus pühakoda dominiiklaste kloostrikirikuna. Seda poola barokkstiilis kirikut peetakse Läti üheks kauneimaks katoliku kirikuks. Tänapäeval nimetatakse Pasiena kirikut Aglona basiilika …
Piirkonna katoliikluse tugevdamiseks ehitasid poolakad 1687. aastal Liivimaa ordulossi eeslinnusesse esimese katoliku kiriku. 1738. aastal põlenud kiriku asemele ehitas kanoonik Abrickis tolleaegse Läti suurima ja kauneima puitkiriku. See oli väärikas …
Vene klassitsismi stiilis kirik asub täpselt vanalinna südames – Ludza tähtsamate tänavate ristumiskohas. 1883.aastal oli Lucyn’is (Ludza tolleaegne nimi) püsiv õigeusu kogudus, kuhu kuulus 496 inimest. Ajutine kirik asus piirkonna …
Kivikirikut hakati ehitama 18. juulil 1906 ning selle pühitses 2. novembril 1908. aastal koguduse preester isa Fjodor Nikonovitš. Tegemist on suurima õigeusu maakirikuga Lätis. 1930ndatel oli Vecslabada kogudus Läti suurim …
