Punane tamm / Quercus rubra /
Pöögiliste sugukonda kuuluv puu
Pöögiliste sugukonda kuuluv munaja või ümara võraga puu. Punane tamm kasvab looduslikult Põhja-Ameerikas. Lätis kasvatatakse seda haljastuses ning see on talvekindel kogu Läti territooriumil. Lätis võib puu kasvada kuni 25 m kõrguseks, Põhja-Ameerika metsades aga ulatuda isegi 40 meetrini. Sügisel värvuvad lehed punaseks.
Kreeka pähklipuu (harilik pähklipuu) / Juglans regia /
Pähklipuuliste sugukonda kuuluv puu
Kuni 20 m kõrgune hästi arenenud võraga puu. Tüve koor on helehall ja lõhenenud, okstel aga sile. Lehed on suured, 15–45 cm pikad ja paaritusulgjad. Õied on ühesugulised. Isasõied paiknevad rippuvates urbades, emasõied 2–5 kaupa noortel võrsetel. Õitseb aprillis ja mais.
Vili on ebaluuvili, mida tavaliselt nimetatakse pähkliks. Viljakest on algul roheline ja mahlane, vilja valmides muutub see mustaks ja nahkjaks, lõheneb ning eraldub luuseemnest.
Äädikapuu / Rhus typhina /
Anakardiliste sugukonda kuuluv puu
Väike heitlehine puu (2–5 m) või põõsas. Noored võrsed, leherootsud ja õisiku teljed on sametiselt karvased. Lõikamisel eritavad oksad paksu kollakasvalget mahla, mis õhu käes tahkub ja muutub mustaks. Lehed on paaritusulgjad; lehekesed on pikalt teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga, pealt tumerohelised ja matid ning alt sinakasvalged ja karvased.
Looduslikult kasvab äädikapuu Põhja-Ameerika idaosas, kuid haljastuses kasvatatakse seda paljudes maailma piirkondades, sageli ka Lätis.
Sobib kasvatamiseks soolotaimena või rühmadena. Paljuneb hästi juurevõsude abil. Dekoratiivsed punased küünlakujulised vilikonnad püsivad taimel hilise talveni ning neid saab kasutada floristikas. Sügisel värvub lehestik oranžikaskollaseks. Äädikapuu on kiirekasvuline, mulla suhtes vähenõudlik, põuakindel ja valgusnõudlik.
Harilik jalakas / Ulmus glabra /
Jalakaliste sugukonda kuuluv puu
Harilik jalakas on jalakaliste sugukonda kuuluv heitlehine puu ning üks Euroopas, sealhulgas Lätis, kõige levinumaid jalaka perekonna liike. Puu kasvab 15–30 m kõrguseks.
Lehed on elliptilised, paiknevad vahelduvalt ning nende serv on kahelisaagjas. Künnapuust saab harilikku jalakat kõige kindlamalt eristada õite ja viljade, aga ka lehtede järgi. Vili on lame tiibvili. Harilik jalakas õitseb tavaliselt aprillis ja mais.
Harilik trompetipuu / Catalpa bignonioides /
Bignoonialiste sugukonda kuuluv puu
Harilikul trompetipuul on suured ja dekoratiivsed lehed. Valged õied paiknevad püstistes pööristes ning puu õitseb juunis. Kuni 35 cm pikkused kaunataolised viljad valmivad septembris.
Puhkedes on lehestik kollane, hiljem kollakasroheline ning sügisel taas kollane. Puu võra on lai ja ümar, kõrgus 8–10 m ning laius 5–6 m. Sobib hästi linnakeskkonda. Eelistab lubjarikkaid kuni neutraalseid ja piisavalt niiskeid muldi. Harilik trompetipuu on valgusnõudlik ning keskmise talvekindlusega.
Rabe remmelgas „Bullata“ / Salix fragilis /
Pajuliste sugukonda kuuluv puu
Dekoratiivne ja haljastuses hinnatud puu, millele on iseloomulik selgelt poolkerakujuline võra ning ühtlane ja tihe lehestik. Võra on laiuv ning puu võib kasvada kuni seitsme meetri kõrguseks.
Harilik vaher „Royal Red“ / Acer platanoides /
Seebipuuliste sugukonda kuuluv puu
Heitlehine puu, harvem põõsas. Looduses kasvab jõekallastel, nõgudes ning lubjarikastel ja piisavalt niisketel muldadel. Väga dekoratiivne haljastustaim ja hea nektaritaim. Sügisel omandab lehestik erksa värvuse.
Kõrgus kuni 15 m, laius umbes 5 m. Sobib kasvatamiseks kõigis Läti kliimavööndites – lääne-, kesk- ja idaosas. Võra on ümar ja laiuv. Õied on sarikjates õisikutes, viljad tiibviljad. Puhkedes on lehed punased, suvel tumepunased kuni purpurmustad ning sügisel oranžikaspunased.
Harilik vaher „Drummondii“ / Acer platanoides /
Seebipuuliste sugukonda kuuluv puu
Heitlehine puu, harvem põõsas. Looduses kasvab jõekallastel, nõgudes ning lubjarikastel ja piisavalt niisketel muldadel. Väärtuslik haljastustaim ja nektaritaim. Sügisel värvub lehestik erksates toonides.
Puu kõrgus on 10–15 m ja laius umbes 7 m. Sobib kasvatamiseks kõigis Läti kliimavööndites – lääne-, kesk- ja idaosas. Võra on tihedalt harunenud. Õied on sarikjates õisikutes ning viljad tiibviljad. Lehed on rohelised valkjaskollase servaga.
Läänepärn (Hollandi pärn) / Tilia × europaea /
Kassinaeriliste sugukonda kuuluv puu
Puu kasvab umbes 20 m kõrguseks ja 6 m laiuseks. Kollakad õied puhkevad juuli lõpus. Võra on korrapärane ja laimunajas, oksad tumepruunid. Lehed on suured ja tumerohelised. Väärtuslik meetaim.
Mägimänd / Pinus mugo Turra /
Männiliste sugukonda kuuluv taim
Tiheda ja laiuva võraga põõsas, harvem puu. Looduslikult kasvab Alpides, Püreneedes, Balkani ja Apenniini poolsaare mäestikes ning Karpaatides. Liik on Lätis kasvatamiseks piisavalt talvekindel.
Mägimännil esineb mitmeid teisendeid, sealhulgas Ida-Alpide, Püreneede, madala kasvuga ja Lääne-Alpide mägimänni vorme.
Suur läätspuu (kollane akaatsia) / Caragana arborescens /
Liblikõieliste sugukonda kuuluv taim
Ogaline põõsas väikeste liitlehtede, kollaste õite ja väikeste roheliste kaunadega, mis arenevad suve teisel poolel. Taime nimetatakse ka kollaseks akaatsiaks. Tänu oma vähenõudlikkusele kasutatakse seda laialdaselt haljastuses.
Suur läätspuu parandab mulda, kuid võib olla vastuvõtlik jahukastele. Kollased õied paiknevad kimpudes. Taim sobib hästi linnatingimustesse ning seda võib istutada koduaedadesse, parkidesse, ridadena, hekkidesse ja rühmadena. Kõrgus 4–5 m, laius umbes 1,5 m. Õitseb mais ja juunis kollaste õitega.
Harilik ebajasmiin (vale jasmiin) / Philadelphus coronarius /
Hortensialiste sugukonda kuuluv taim
Harilik ebajasmiin võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks ning on üks kõige varem õitsevaid ebajasmiine. Õitsemine algab juuni teisel dekaadil ja kestab 2–2,5 nädalat. Väga päikeselises kasvukohas õitseb taim rikkalikumalt. Sobib ka väga kuivadele ja kergetele muldadele.
See on üks levinumaid ebajasmiini liike ning sellest on aretatud mitmeid dekoratiivseid vorme. Näiteks hariliku ebajasmiini kääbusvorm P. coronarius ‘Nanus’ võib moodustada väga tihedaid kerakujulisi või padjandilaadseid, 40–50 cm kõrguseid tumeroheliste lehtedega põõsaid.
Hariliku ebajasmiini eri sordid võimaldavad nautida õitsemist juuni algusest kuni augusti alguseni. Tegemist on keskmise suurusega, kuni 4 m kõrguse hortensialiste sugukonda kuuluva heitlehise põõsaga.
Sarnase lõhna tõttu nimetatakse ebajasmiini sageli jasmiiniks. Mõne kultiveeritud sordi ehk hübriidi õied on peaaegu lõhnatud. Tugeva lõhnaga on näiteks Philadelphus × lemoinei, Philadelphus coronarius ja sort ‘Avalanche’. Väikeselehise ebajasmiini lõhnas võib tunda maasika või aniisi nüansse.
Euroopa lehis „Pendula“ / Larix decidua /
Männiliste sugukonda kuuluv puu
Männiliste sugukonda kuuluv puu, mis võib kasvada kuni 40 m kõrguseks. Koor on hallikaspruun ja rõmeline. Võra on laipüramiidjas, oksad horisontaalsed ja laiuvad.
Okkad on pehmed, kitsad ja lineaarsed, 2–3 cm pikad ning varisevad sügisel. Pikkvõrsetel paiknevad need vahelduvalt, lühivõrsetel aga tihedate kimpudena. Käbid on 3–5 cm pikad ja moodustuvad lühivõrsetel. Algul on need punased, seejärel rohelised ning valmides hallikaspruunid. Käbi kattesoomused on seemnesoomustest pikemad, mis on eriti hästi nähtav valmimata käbidel.
Euroopa lehis kasvab looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Paljudes teistes piirkondades on see kasutusele võetud kultuur- ja haljastuspuuna. Lätis kohtab Euroopa lehist sageli parkides ja muudes haljastustes, kohati ka istutatud metsades ning metsastatud karjäärides. Tegemist on introdutseeritud, mitte kohaliku liigiga.
Harilik saar / Fraxinus excelsior /
Õlipuuliste sugukonda kuuluv puu
Kuni 40 m kõrgune laia võraga heitlehine puu. Koor on hall, oksad paiknevad horisontaalselt. Lehed on suured, 15–35 cm pikad ja 10–20 cm laiad, paaritusulgjad ning koosnevad 7–13 piklik-lantsetjast lehekesest. Lehekesed on 4–10 cm pikad ja 2–5 cm laiad, saagja serva ning kiilja alusega.
Õied paiknevad tihedate kimpudena lehekaenaldes. Vili on tiibvili – pähklike 3–4 cm pikkuse kileja tiivaga. Võrreldes teiste lehtpuuliikidega puhkevad saare lehed kevadel hilja ning langevad sügisel esimeste seas. Õitseb mais.
Harilik saar on Euroopas laialt levinud. Lätis kasvab seda üsna sageli kogu riigis ning Läti paikneb liigi levila põhjapiiri lähedal.
Torkav kuusk (hõbekuusk) / Picea pungens /
Männiliste sugukonda kuuluv puu
Igihaljas puu, mis suudab kohaneda erinevate kasvutingimustega. Juurestik on pinnalähedane ja lai. Eelistab keskmise viljakusega ning piisavalt niiskeid muldi. Kasvab nii päikesepaistelises kohas kui ka poolvarjus. Sobiv mulla pH on 5,0–6,5.
Puu kõrgus on umbes 15 m ja laius 4 m. Sobib kasvatamiseks kõigis Läti kliimavööndites – lääne-, kesk- ja idaosas. Võra on lai-koonusjas. Okkad on rohelised, hallikasrohelised kuni hõbedased ning 2–3 cm pikad. Õied on vähe silmatorkavad. Käbid on 5–10 cm pikad ja pruunid.
