Pärast seda, kui esimene puitkirik maha põles, ehitati 1761. aastal uus pühakoda dominiiklaste kloostrikirikuna. Seda poola barokkstiilis kirikut peetakse Läti üheks kauneimaks katoliku kirikuks. Tänapäeval nimetatakse Pasiena kirikut Aglona basiilika …
Piirkonna katoliikluse tugevdamiseks ehitasid poolakad 1687. aastal Liivimaa ordulossi eeslinnusesse esimese katoliku kiriku. 1738. aastal põlenud kiriku asemele ehitas kanoonik Abrickis tolleaegse Läti suurima ja kauneima puitkiriku. See oli väärikas …
Vene klassitsismi stiilis kirik asub täpselt vanalinna südames – Ludza tähtsamate tänavate ristumiskohas. 1883.aastal oli Lucyn’is (Ludza tolleaegne nimi) püsiv õigeusu kogudus, kuhu kuulus 496 inimest. Ajutine kirik asus piirkonna …
Kivikirikut hakati ehitama 18. juulil 1906 ning selle pühitses 2. novembril 1908. aastal koguduse preester isa Fjodor Nikonovitš. Tegemist on suurima õigeusu maakirikuga Lätis. 1930ndatel oli Vecslabada kogudus Läti suurim …
Esimese kiriku ehitasid dominiiklased 1699. aastal, viimase – hallist kivist kiriku – pühitses 1932. aastal praost A. Urbšs. See on klassikaline, massiivne kolmekorruseline hoone, mille interjööris võib märgata maalähedast naiivsust. …
Kruusatee ääres metsas asub Püha allikas ja palvela. Rahvajuttude järgi olevat allikavesi tervendava toimega. NB! Külastamisel tuleb kaasa võtta kehtiv pass (isikutunnistus) ja eriluba piirialal viibimiseks.
Malnava kirik ehitati 1741. aastal ja pühitseti 1763. aastal. Laudisega kaetud palkhoonel on kaks torni. Kiriku – kvaasibasiilika – planeeringu aluseks on ladina risti kuju. Kolm altarit ja kantsel on …
Kārsava Püha Eufrosinia õigeusu kiriku koguduse asutasid 1911. aastal Läti misjonärist vaimulik P. Liepiņš ja advokaat G. Timjānis. Kiriku ehituskomiteel õnnestus pooleteise aastaga koguda Venemaal 25 000 rubla. Selle raha …
Legendidest ümbritsetud kirik on ehitatud 1770. aastal ning see on kohaliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Kiriku omapärane välimus ja asukoht meelitavad paljusid huvilisi seda vaatama.
Kirik on barokiajastu puidust sakraalehitise näide, mida tänapäeval näeb harva. Aastatel 1771–1776 valminud pühakoja ehitamist rahastas Mikolaj Karnick. 100 aastat hiljem, 1876. aastal kirikut laiendati. 1883. aastal ehitati kirikuaeda kellatorn …
Rahva hulgas populaarne Savelinki kabel on riikliku tähtsusega kultuurimälestis. Kabel ehitati kohalike dominikaani munkade initsiatiivil kas 18. sajandi lõpus või 19. sajandi alguses. Kabeli ajastuhõnguline interjöör on imetlusväärne. Eriti tähelepanuväärsed …
Vana kiriku asemele ehitatud uus kirik pühitseti 2019. aastal. Pühakojas saab näha Šenbergsi altarimaali “Jeesus õnnistab Latgale põlde”. Kiriku tornis asub ajalooline kell, millel olev ladinakeelne kiri kinnitab, et see …
Esmaspäev – Reede: 08:00–17:00
Laupäev: puhkepäev
Pühapäev: puhkepäev
©2023 www.visitludza.lv. Kõik õigused kaitstud.