19. sajandi alguses oli praeguse pargi kohal kõrge aiaga ümbritsetud puu- ja juurviljaaed. See kuulus Šipillo, Bagiński ja Rusinovski perekondadele. 1939. aastal külmusid viljapuud ära ning 1947. aastal hakkasid linnaelanikud Pjotr Stolbošinski eestvedamisel parki rajama. Park on Ludza kesklinna peamine roheala – koht rahulikeks jalutuskäikudeks, õuesõppeks, aktiivseks puhkuseks ja mitmesuguste ürituste läbiviimiseks. Suvehooajal toimuvad vabaõhulaval kontserdid ja diskod, lapsed saavad lustida mänguväljakul, romantikud aga istuda Armunute pingil. Pargi tiiki paigaldatud võimas purskkaev on õhtuti ja öösiti valgustatud; selle veepiisad sädelevad kuues värvitoonis. Tiigi äärde on paigutatud kolm muinasjututegelast – kaunid lillekompositsioonid – konnad. Veidi kaugemal, Ludza kultuurimaja kõrval, asub muusikaline pink, millel saab istuda koos moosekant Jānisega. Muusikakooli lähedale on paigutatud suure vihmavarjuga pink.
